Kortermaja renoveerimine on keeruline protsess alates ühistus üksmeelele jõudmisest ja rahastuse leidmisest kuni elanikke täis hoone ehitustöödeni välja.
Tallinnasse suurfoorumile kogunenud korteriühistud üle Eesti tegid valitsusele ja riigikogule ühispöördumise, milles rõhutavad renoveerimistoetuse jätkumise olulisust, kuna varasemalt eraldatud renoveerimistoetuste raha on lõppenud.
"Teeme ettepaneku:ag
Kasvav Helsingi soovitab korteriühistutel kaaluda uute elamispindade loomist - näiteks lisakorruse ehitamisega, mis ühtlasi aitaks kanda maja tervikrenoveerimise kulusid, vahendab Yle.
Nii plaanitakse majade renoveerimist koos lisakorruse ehitamisega te
Tartus Lõuna-Eesti korteriühistute XV foorumil "Uued võimalused ja uued väljakutsed" räägiti sellest, et korteriühistute toetuseks ette nähtud riiklikust toetusest on pool juba kasutatud.
Tallinnas Torupilli miljööalal asuv modernistlik kortermaja esindab 1930ndate aastate jõukama keskklassi korterelamut. Hoone arhitekt Alfred Kehva projekteeris enda korteri maja neljandale korrusele vastavalt tolle aja vajadustele.
Vana maamaja remontimiseks pakub riik mitmeid toetusi, mis kahtlemata on abiks oma kodu korrastamisel, aga suur osa maakodu omanikest tuge siiski ei saa – kas siis ei asu hoone toetuse tingimustes märgitud piirkonnas või on tingimused ise sedavõrd koormav